Kuidas õigesti kütta:
• Küta ainult kuiva puuga! Märg puu võib tunduda odavam osta, kuid tahmunud ja pigitunud korstnas tekkiv tahmapõleng võib hävitada terve maja, halvemal juhul võtta ka elu.
• Küta alati täiesti avatud siibriga! Poolkinnine siiber ei tähenda efektiivsemat kütmist, sest õige põlemine koldes vajab piisavalt õhku, poolkinnine siiber aga takistab õhuvoolu, tahmates seetõttu rohkem kütteseadet ning korstent.
• Ära viska küttekoldesse kilet, kasutatud mähkmeid ega näiteks tetrapakendeid. Need ei põle ära, vaid tekitavad rohkelt tahma ning võivad ummistada kütteseadme erinevaid osi. Tasub meeles pidada, et korstnapühkija saab oma töö käigus alati aru, kas on põletatud lapse mähkmeid ja mahlapakke või mitte!
• Küta puitbriketiga vaid neid kütteseadmeid, mis on selleks ette nähtud. Briketiga valesti küttes võib ühe kütteperioodi jooksul kogu korstna niivõrd ära rikkuda, et seda tuleb hakata renoveerima.
• Esmalt küta soojaks korsten. Näiteks kahe siibriga soojamüüri kütmisel tuleb esmalt 15–20 minutit kütta mõlema avatud siibriga – nii soojeneb korsten (ja ka slepe) piisavalt hästi. Pärast võib lükata n-ö suvesiibri kinni ja kütta ühe avatud siibriga.
• Õhuvoolu reguleerimiseks kasuta kütteseadmel olevaid õhuavasid. Tuli peab küttekoldes põlema paraja tõmbega, mille tugevust saabki reguleerida alumiste õhuavadega.
• Kaminaklaas ei lähe nii kiiresti tahmaseks, kui süüdata tuli puude pealt. Tavaliselt süütavad inimesed kamina või ahju puude alt, sel juhul lööb tuli välja ettepoole ehk siis vastu klaasi.
Mis on tahmapõleng?
Kui korstna lõõridesse aja jooksul kogunenud pigi ja tahm süttivad, ongi tegu tahmapõlenguga. Pragunenud ja katkise korstna puhul võib põleng kanduda ka eluruumidesse. Korstna ülekuumenemisel võivad minna põlema korstna läheduses olevad kergesti süttivad asjad.
Tahmapõlengu tunneb ära nii:
• Korsten läheb väga kuumaks, seda on käega katsudes kohe tunda.
• Korstnast tuleb paksu valget suitsu.
• Korsten teeb „reaktiivlennuki“ undavat häält, mille tekitab väga tugev tõmme.
• Korstnast võib välja lennata väikseid põlevaid pigitükke, mis võivad hõõguda veel 1–2 minutit.
• Korsten praksub ja ragiseb.
• Tuppa imbub ebameeldivat pigi või tahma põlemise lõhna. 90% tahmapõlengutest jääb inimestele märkamata, pigem näeb seda esimesena naabrimees kui majaelanik ise.
Mis on ülekütmine?
Igale kütteseadmele peaks pottsepp väljastama kütteseadme passi, milles on kirjas:
- Lubatud kasutatava kütuse liik
- Maksimaalne küttepuu niiskusesisaldus 20 % (halupuu, puitbrikett, turbabrikett, vm)
- Kütuse kogus ühe kütmiskorra kohta: min kg – max kg
- Kütteseadme nominaalvõimsus
- KW salvestuse kestus h köetav pind m 2 m 3
- Kasutegur % väljuvate suitsugaaside temperatuur °C (max temperatuur)
- Õhu vajadus kütmisel
Vana ahju puhul, millel pole passi, tasub küsida korstnapühkija käest, kui palju on mõistlik kütta.
Ka oleme üle kütnud nt ahju , kui meil tuli all ja katsume käega et ahi hakkab soojaks minema. Siis on tegemist ilmselgelt ülekütmisega. Sest ahi salvestab , samal ajal kui tuli all ja hakkab alles hiljem meile sooja edasi tuppa andma. Peale seda kui oleme siibri sulgenud. Kui meil siiber on ebatihe siis on vaja see ära parandada.