I Korstnapühkija tööülesanded on:
1) kütte-ja ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse kontroll;
2) küttesüsteemide ja ventilatsioonilõõride puhastamine ning tõmbe kontroll;
3) tahma põletamine;
4) elanikonna teavitamine küttesüsteemide õigest kasutamisest;
5) avastatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks vajalikest töödest teavitamine ning päästeteenistuse tuleohutuse järelevalveametnikele ettepanekute tegemine;
6) teostatud tööde dokumenteerimine.
II Korstnapühkimistööd
1. Korstnaid, ahjusid, pliite, soemüüre, kaminaid, suitsu- ja viimalõõre (slepe) jne. tuleb regulaarselt tahmast, pigist ja tuhast puhastada selleks, et:
1) säilitada normaalne õhutõmme koldes kütuse täieliku põlemise tagamiseks;
2) vältida tuleohtu, mida võib põjustada liigne tahm ja pigi suitsu- ja viimalõõrides;
3) säästa kütust, sest puhtad lõõripinnad kuumenevad kiiremini ja annavad paremini soojust edasi ahju, soemüüri jne. välispinnale;
Liigne tahm ja tuhk ummistuvad lõõrides suitsugaaside tee. Lõõride seintele kogunenud pigi ja/või tahm võib kergesti sädemest süttida ja tekitada tahmapõlemise, mis võib põhjustada tulekahju.
2. Korstnapühkija-meistril (III kutsekvalifikatsioon), kellel on lubatud puhastada gaasiseadmete suitsu- ja ventilatsioonilõõre, peavad omama kutsetunnistusel sellekohase märkuse.
3. Objektil (ehitises) töötades on korstnapühkijal kohustus teavitada objekti omanikku/valdajat esinevatest puudustest ja teha ettepanekuid nende kõrvaldamiseks, täiendades neid vajadusel skeemide ja muude näitlike materjalidega.
4. Korstnapühkija osaleb tuleohutuse kütte- ning ventilatsiooniseadmete hooldamise teabepäevadel selgitustööga. Kui elanikud peavad kinni õigest kütte- ja ventilatsioonireþiimist, siis on lõõrides vähem tahma, rasvaineid, ummistusi, paraneb tõmme ning seoses sellega väheneb tulekahjuoht, samuti säästeteakse kütet ning saastatakse vähem keskkonda.
III Korstnapühkija ülesanded objektil
5. Korstnapühkija on kohustatud:
1) leppima tellijaga töö tegemise aja kokku, selle muutmise vajadusest informeerima koheselt tellijat;
2) kõrvaldama lõõridest tahma, tuha, varisenud mördipuru, lahtised kivitükid ja muud sinna sattunud esemed;
3) raiuma vajadusel ja tellija nõusolekul avad ummistuste likvideerimiseks kütteseadmete ja korstnate müüritisse ja pärast töö lõppu sulgema need telliste, tahmaklappide või tahmaluukidega;
4) vajadusel ja tellija nõusolekul teostama tahmapõletustöid, teavitades enne seda häirekeskust;
5) teatama kirjalikult ehitise omanikule/valdajale kütteseadmete ja korstnate puudustest ja vigadest;
6) kontrollima pärast puhastamist kütteseadmete tõmmet kõigi olemasolevate siibrite ja avade kaudu;
7) hoiatama tellijat kasutamast rikkis ja/või tuleohtlikku gaasikütteseadet, suitsu- ja ventilatsioonisüsteemi ning teavitama sellest koheselt tuleohutuse järelevalveasutust ja gaasiseadmet hooldavat firmat, vahetu ohu korral aga häirekeskust hädaabi numbril 112;
8) võtma osa tuleohutuse järelevalveasutuse ettepanekul komisjonide tööst kütteseadmete vigade uurimisel, uute hoonete või tööstuslike kütteseadmete ekspluatatsiooni andmisel, remondivajaduse määramisel, avariide ja ummistuste uurimisel, gaasiseadmete paigaldamise võimaluste selgitamisel jne;
9) koostama akti ehitise kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse seisukorra ja korstnapühkija tehtud tööde kohta ning andma sellest ühe eksemplari tellijale.
6. Töö käigus väljavõetud tuha ja tahma paigutab korstnapühkija hoone valdaja või korterielnike poolt antud metallnõusse. Tahma põletamisel tekkinud kuumad küttejäägid paigutatakse veega täidetud metallanumasse.
7. Enne kütteseadme (ahi, pliit, soemüür jms.) puhastamiset peab korstnapühkija tegema endale selgeks kütteseadme lõõristiku ehituse. Lõõristiku ehitust uurimisel määrab korstnapühkija esmalt kütteseadme tüübi, uurimisel arvestab ahjupottide arvu, tahmaklappide asetust ja arvu, siibrite asetust, arvu ja laadi, vajadusel kasutades fiiberoptikat ja suitsuküünlaid. Edasi jätkatakse uurimist tööriistade – trossluua ja kulbi abil.
IV Suitusulõõride puhastamine
8. Korstnapühkija peab töö tegemisel vältima ruumides liigse mustuse tekitamist, ruumides mittevajalikud tööriistad jäetakse koridori või teise hoone valdaja/esindaja poolt näidatud kohta.
9. Korstnapühkija käib läbi kõik ruumid, kus asuvad või külgnevad korstnad ja sulgeb kõik siibrid, tahmaluugid ja ventilatsiooniavad. Eriti hoolikalt tuleb kontrollida keldrites asuvaid kööke, töökodasid, kauplusi, ladusid jms. Lahtijäetud tahmaluukidest, ventilatsiooniavadest ja siibrite vahedest läbitungiv ja kergesti lenduv tahm võib ruume kahjustada. Siibreid võib sulgeda ainult siis, kui küttekoldeis ei ole tuld. Tuleohutuse seisukohalt võib ainult erandjuhtudel puhastustöid teha ka siis, kui küttekoldes on tuli.
10. Kui tõmme küttekoldes on nõrk või puudub üldse, tuleb määrata lõõrides tõmmet takistav koht ja see takistus kõrvaldada.
11. Pööningule läheb korstnapühkija kõigi tööks vajalike tööriistadega. Pööningul teeb korstnapühkija kindlaks korstna ja ventilatsioonikanali liigi/tüübi ja nende asetuse.
11. A. Vanade majade pööningul esineb ka horisontaalseid suitsu- ja ventilatsioonilõõre, n.n. püks- ehk põlvkorstnaid. Eelnimetatute puhastamine on raskendatud ja nende korstnate suunamuutmiskohtades peavad olema heremeetiliselt suletavad puhastusluugid. Ajaloolistes ja reeglina Muinsuskaitse all olevates hoonetes (näit. vanad mõisahooned, Tallinna Vanalinna ja teiste linnade ajaloolised hooned) võisid olla kasutusel mantelkorstnad, mida praegu ei kasutada ja millesse võivad olla ehitatud muud ruumid. Selle käigus võivad olla vanad suitsulõõrid ummistunud ja kui nendesse mingi juurdehituse käigus (näiteks kamina paigaldamine) ühendatakse uus suitsulõõr, võib sellel tõmme täiesti puududa või olla puudulik. Samuti tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud hoonetes võivad olla puust ventilatsioonilõõrid, mis ümberehituste käigus võivad jääda ühendatuks suitsulõõriga, mis võib põhjustada tulekahju.
12. Katusele võtab korstnapühkija kaasa ainult seal töötamiseks vajalikud töövahendid. Mittevajalikud tööriistad võivad takistada katusel töötamist ning ohustada alla kukkudes all viibivaid inimesi või esemeid.
V Töötamine katusel
13. Katusel tuleb liikuda mööda käiguteesid või katuseharja. Katusel liikumiseks ei tohi kasutada katusele kinnitatuid lumetõkkeid ega renne.
14. Katuseharjal liigub korstnapühkija kõverdatud põlvedega, asetades kontsad harjaserva taha ja talla katuse pinnale. Katusel ei tohi rutata, astuda tuleb rahulikult, mõõduka tempoga, hoides väljasirutatud kätega tasakaalu.
15. Katusel liikudes ei tohi korstnast möödumisel haarata kinni selle ülaservast, juhtmetest ega traatidest, side- ja translatsiooniliinide püstikutest, atennidest jms. Keelatud on liikuda katusel tugeva tuulega (üle 10 m/s), vihma- ja lumesajus, udus, halva nähtavuse ja alla -20˚C õhutemperatuuri korral.
16. Vajadusel korstnast kinnihaaramisel tuleb jälgida, et kivid korstnas ei oleks lahti. Lahtised kivid tuleb kõrvaldada. Korstnapühkijal peab olema reegliks korstnast kinnihaaramisel teha seda madalamast kohast või siis panna toetamiseks käsi võimalikult sügavamale korstnalõõri sisse.
17. Kui korstna küljes on astmeraud või on olemas statsionaarne redel, jätab korstnapühkija korstna otsa tõusmisel luua õlale. Kui korstnapühkijal tuleb end korstna ota vinnata käte ja jalgade abil, siis tuleb luud enne korstnale ronimist paigutada korstna servale, kuuliga sissepoole.
18. Korstnale püsti tõustes ei tule jalgu asetada kõrvuti, vaid üks jalg umbes labajala pikkuse võrra teisest ettepoole. Seistakse näoga vastu tuult, üks jalg veidi ettepoole nihutatud. Niisugune asend on töötamiseks kõige ohutum.
19. On hea tunnus, kui korstnaluua allalasmisel kerkib lõõrist tolmu ja tahma – nagu korsten suitseks. Kui tahmavool äkki lakkab, tuleb luua laskmine ajutiselt peatada, sest on ilmne, et tõmme korstnas muutus vastupidiseks ja tahm pressitakse klappide ja siibrite vahedest läbi ruumidesse. Luua allalaskmist võib jätkata, kui on märgata õhu liikumist lõõrist ülespoole.
20. Kui korstnaluua langemine on takistatud (pigi, mört, sisselangenud kivid, ehitajate allapillatud esemete või materjalidega vms.), tuleb luuda järskude tõmmetega tõsta ja alla kukutada. Kui sellisel teel ei saa lõõri lahti, on tegemist raskema ummistusega.
21. Avara korstnalõõri puhul ja vastavamõõdulise luua puudumisel kasutatakse tavalist korstnaluuda, lastes seda korduvalt igast nurgast korstnalõõri sisse (vähemalt 4 korda).
22. Töötamisel tuleb pidevalt kontrollida kuuli kinnitust ja veenduda, et see on kindel ja pole karta selle köie otsast lahtitulekut ja allakukkumist.
23. Korstnalõõride puhastamisel tuleb tähelepanelikult uurida lõõride seisukorda, selgitada, kas need on pigitunud ja missugune on pigi – kas kuiv ja kergesüttiv või märg ja momendil tuleohutu.
24. Märjal ja lumelörtsisel katusel tuleb hoida köis kuiv. Selleks lastakse luua lõõrist väljatõmbamisel vaba köieots korstna teise lõõri.
25. Lõpetanud töö korstna otsas, kerib korstnapühkija köie vihti, paneb luua korstnale ja laskub ise ettevaatlikult katusele, võtab seejärel korstnalt luua ning asetab õlale.
26. Katusel ühe korstna juurest teise juurde liikudes ei tohi luuaköit enda järel vedada, kuna köis võib rikkuda katusekatet (katusekive lahti tõmmata jne) või kusagile kinni jääda ning korstnapühkija tasakaalust välja viia.
27. Katuselt lahkudes peab korstnapühkija sulgema enda järel katuseluugi või –akna ja teatama tellijale töö lõpetamisest.
VI Töötamine ruumides
28. Korteritesse või ruumidesse läheb korstnapühkija kõigi seal tööks vajalikke tööriistadega.
29. Puhastada tuleb korruste kaupa ülevalt allapoole, lõpetatakse reeglina keldrikorrusel asuvate kütteseadmete ja korstnalõõride (nn korstnajalad) põhja puhastamisega.
30. Üldreeglina puhastatakse kütteseadmed sel ajal, kui nendes ei ole tuld. Sellest tuleb tellijat eelnevalt teavitada töö tegemise ajas kokku leppimisel.
31. Kui korteris ettevalmistusi ei ole tehtud, ei tohi korstnapühkija oma tahmaste kätega ja riietega ise esemeid, mööblit, kardinaid jms. puhastusklappide eest ära koristada. Seda võib teha ainult erandjuhul ja tellija palvel (näiteks raskema mööblieseme nihutamisel).
32. Töötamise ajal on kortsnapühkijal keelatud suitsetada.
33. Korterites ja ruumides töötamisel peab korstnapühkija pöörama erilist tähelepanu kvaliteedile ja puhtale tööle. Seejuures tuleb juhinduda järgnevast:
1) tahmaklapile või –uksele tuleb enne avamist koputada (eriti ripplõõride tahmauksed), et vältida tahma varisemist põrandale või esemetele. Tahm, mis koputamisest klapi või ukse siseküljest maha ei põrunud, tuleb käsiharjaga või kulbiga maha kraapida all hoitavasse nõusse või kühvlisse;
2) tahma väljavõtmisel ja nõusse paigutamisel peavad ruumide aknad olema suletud. Tuuletõmbusega kerge tahma lendub, võib tekkida tagurpidi tõmme. Ruume võib õhutada pärast töö lõppu;
3) sel ajal, kui puhastatakse lõõri ühe tahmaklapi kaudu, peavad teised tahmaklapid olema suletud, kuid vastav siiber avatud;
4) rõngasse paigutatud trossluud tuleb päästa lahti ettevaatlikult ja töötada temaga tähelepanelikult, et varre otsaga ei vehitaks. Tross surutakse kaenla alla rõngasse nii, et üks käsi hoiab trossi luua poolset osa ja teine trossi otsa. Tahmaavast luua väljatõmbamisel tuleb luuast käega kinni haarata, et nõgised luuraod järsul sirgumisel tahma tuppa laiale ei pilluks;
5) korstnapühkija peab oskama tahmakulpi osavalt käsitada, selle liigendvart pikendada või lühendada ühe käega, hoides samal ajal teises käes prügikühvlit või tahmanõu. Tahma ja tuha peab korstnapühkija kulbiga kätte saama vähemalt 90-kraadise käänaku tagant.
VII Kütteseadmete puhastamine
34. Kütteseadmete puhastamisel tuleb kinni pidada kindlast tööde järjekorrast: alustada lõõride puhastamist korstna poolt ning liikuda tööga kolde suunas, tahma välja võtmist aga vastupidi, alustades koldest ja liikudes tööga korstna poole. Töö käigus tuleb pidevalt jälgida tõmmet lõõrides.
35. Tõmbe puudumisel või nõrga tõmbe korral võib olla tegemist ummistusega. Selle kiiremaks leidmiseks tuleb kontrollida tõmmet iga tahmaava juures minnes tõmbele vastupidises suunas (korstnast küttekolde poole). Tööd tuleb kontrollida lõõride kaupa.
Kui tõmme säilis või tugevnes, siis ummistust kontrollitavas lõõris ei ole. Kui aga tõmme halvenes või kadus (n.n. kinni pühkimine), tuleb tahm luua või kulbiga lõõri käigust eemaldada.
36. Tahma väljavõtmist alustatakse kolde poolt, kuna tõmme viib kulbiga lendu tõstetud tahma kaasa järgmistesse lõõridesse, kust selle järgmisest tahmaavast kätte saab.
37. Kategoorilistelt on keelatud lükata tahma trossluuaga (vaieriga) viimalõõris (slepes) küttekolde või korstna suusnas, kui pole võimalik tahma välja võtta.
38. Köögipliiti ja soemüüri puhastatakse järgmises järjekorras:
1) avatakse siibrid;
2) suletakse ventilatisooniklapid;
3) puhastatakse (trossluuaga) lõõri tõmbele vastupidises järjekorras (korstna poolt kolde poole). Neljalõõrilise soemüüri (kolm talve- ja üks suvelõõr) puhul avatakse esimesena pliidi kohal olev puhastusluuk ja puhastatakse kolmas ja teine lõõr, seejärel puhastatakse teises ruumis asuva puhastasluugi või –luukide kaudu esimene ja suvelõõr. Paljudel soemüüridel on talve- ja suvesiibrid kohakuti. Sel juhul lükatakse trossluud soemüüri tagumise tahmaluugi kaudu läbi siibrite ja puhastatakse samast avast ka soemüüri rõhtlõõr;
4) tahm võetakse välja tõmbele pärisuunas alustades küttekolde poolt ja liikudes tööga korstna suunas;
5) töö lõpetamisel kontrollitakse tõmmet veel kord talve- ja suvesiibrite kaudu eraldi, asetetades harali sõrmedega käe väikseima pliidirõnga ava kohale või koldeukse ette.
39. Samas järjekorras puhastatakse ka ahjusid ja teisi kütteseadmeid.
VIII Korstnajalgade puhastamine
40. Katusel töötamisel teeb korstnapühkija kindlaks korstnalõõride arvu. Sama arv tahmaklappe peab olema korstnalõõride põhjades (korstnajalgades). Korstnalõõri lastud korstnaluua köie järgi saadab teada, kui kõrgel (mitmendal korrusel) asub vastava lõõri põhi (korstnajalg), vajadusel võib kasutada teisi meetodeid (kaamerat, kaugusemöötjat vms.).
41. Eluruumides asuvaid tahmaluuke peab avama ettevaatlikult, tuleb uurida, missuguses olukorras on lõõr (näiteks kas seal on palju tahma jne), sest muidu võib puhastades tahm läbi ava ruumi paiskuda.
42. Esineb korstnajalgu, milles tahm on sademete mõjul paakunud või allalangenud mõrdiga kokku kivistunud. Kulbiga saab kätte ainult madalamal ja lõõri põhjal asuvat tahma. Võib tekkida tühimik, millel on kõrgemal lõõris paakunud tahmast lagi. Selle läbimurdmiseks kasutatakse trossluuda, fiibrit või metallinti, mis lükatakse tahmaluugist sisse ja millega saab lõõris kõrgemalasuvat kivistunud tahmatroppe ja ummistusi likvideerida.
43. Kui on tegemist raskema ummistusega, mida trossluua või teiste eelnimetatud vahenditega ei saa kõrvaldada, tuleb kukutada korstnaluua kuul korstnalõõri või siduda kõie otsa raudkang ja sellega ummistunud kohta rammida. Kui ka sellest abi ei ole, tuleb ummistuskoht täpselt välja mõõta ja kortsen sellest kohast tellija loal lahti raiuda.
44. Esineb lõõripõhjasid, milles puhastusava on tahmaklapiga sulgemise asemel tellistega kinni müüritud. Neid võib puhastada, kui sulgemismaterjal on käepärast, et ava uuesti kinni müürida.
45. Keelatud on jätta lahtivõetud ava kinni müürimata või sulgeda see ainult lahtiste tellistega, kuna see tekitab otsest tuleohtu ning ebatihedalt suletud avast korstnalõõri tungiv õhk takistab tõmmet.